Metsaistutus kui loterii
Tänavu on palju kõneainet saanud põllumajandustootjate raske olukord, mis on tingitud mai ja juunikuisest põuast ning külmakraadidest. Üldse ei ole aga räägitud sellest, milline on olnud ilmastiku mõju meie tänavu kevadel istutatud metsakultuuridele. Istutamise või maapinna ettevalmistamise eelselt on võimatu ette teada, millised saavad olema kasvuperioodi alguse ilmad. Metsa uuendamisel on paratamatult palju määramatust ja juhuslikkust.
Erakordne kuivus koos ootamatute külmadega
Selle aasta maikuus oli Eesti keskmine õhutemperatuur oli 10,7 °C, mis oli 0,2 °C normist kõrgem. Samas temperatuur varieerus kuu jooksul koguni 30 kraadi ulatuses! Sealjuures registreeriti veel 6. mail Kuusikus ligikaudu 6 külmakraadi. Külmakraadid esinesid veel ka juuni alguses, mis tõi kaasa mitmeid külmakahjustusi. Maikuu keskmine sajuhulk oli vaid 12 mm, mis oli mitmeaastase keskmisega võrreldes ainult 28% normist. Juunis üldine kuivus jätkus, sest sajuhulk oli vaid 40% tavapärasest Eesti normist. See kõik tipnes sellega, et üle-eestiliselt oli metsades pikalt kehtestatud väga suur tuleoht. Tegelikult andis Keskkonnaagentuur juba aprillis paljudele maakondadele teise taseme tuleohuhoiatuse.
Metsakultuuride õnnestumine
Selle ilmastiku taustal on selge, et piirkonniti ja kasvukohatüübiti esines tänavu üksjagu kahjustusi ka metsakultuurides. Kahjustuste iseloomu mõjutavad mitmed aspektid. Nii ilmastik üldisemalt (temperatuur ja sademed), kui ka see, millise liigi ja istutusmaterjali tüübiga on ala uuendatud. Samuti on oluline kas maapind oli ette valmistatud või mitte. Kuni selleni välja, et kuhu taimed kevadel istutati – kas mätta või vaalu otsa või selle põhja. Metsakultuuri õnnestumist mõjutavad omavahelise seoses kõik need tegurid. Kindlasti olid tänavu haavatavamad sellised metsakultuurid, mis rajati kuivematesse kasvukohtadesse (liivad ja saviliivad), kus maapind oli ette valmistatud. Samuti olid kahjustustele vastuvõtlikumad sellised taimed, mis asusid raiesmiku mikrokõrgendikel, näiteks mineraliseerimise vaalu harjal. Samas ei ole aastad vennad, sest väga vihmase kevadsuvega toimivad need tegurid kõik vastupidiselt. See kõik näitab kui keeruline on tegelikult uue metsa kasvama saamine.
Hukkunud metsakultuurist tasub teada anda
Kui omanik on teinud hulgaliselt pingutusi metsa uuendamiseks, aga ometi ilmneb, et taimed on suures osas hukkunud, siis on mõistlik kahjustuste kohta esitada Keskkonnaametile teatis. Eriti oluline on kahjustuste kiire hindamine juhul, kui metsauuenduseks on taotletud ka toetust. Seda seetõttu, et kui kahjustuste teatis jääb esitamata, on riigil õigus metsauuenduse toetust mitte maksta või juba makstud toetus tagasi nõuda. Kui istutatud kultuur on hukkunud, aga selle kohta on esitatud õigeaegselt teatis, makstakse toetus välja.
Täiendamise võimalus tuleb juba sügisel
Kui metsakultuur ei ole hukkunud täielikult ning väljalangevus on mõõdukas, siis tasub rajatud kultuuri täiendada. Üksikuid hukkunud taimi ei ole vaja asendada aga kui neid on rohkem ja kultuur ei anna välja enam metsa majandamise eeskirja järgset hektaril kasvavate taimede miinimumnõuet, siis tuleks kultuuri täiendamine ette võtta kindlasti. Kuigi metsaistutamine toimub peamiselt kevadel, on järjest levinum ka sügisene metsade uuendamine. See tähendab, et esimene võimalus täiendamiseks on tulemas juba tänavu sügisel. Küll aga peab sügisese istutamise juures silmas pidama teatavaid erisusi võrreldes kevadise istutamisega. Nendest erisustest ja praktilistest näpunäidetest oleme varasemalt kirjutanud.
