Täna on rahvusvaheline metsapäev. Selle päeva puhul on meil teile ka väga hea uudis. Alates teisipäevast on Võrumaa Metsaühistus uus töötaja, kelle ametinimetuseks on tänasele päevale kohane – metsnik-metsakasvataja.

Sellel ametil hakkas tööle Karl-Gustav Sok, kelle tööülesanneteks saavad olema erinevate metsakasvatustööde korraldamised ja tegemised. Peamiseks suunaks metsauuendamine ja noore metsa hooldamine, mis on elujõulise metsa kujundamisel ning loodusväärtuste seisukohast väga tähtsad tegevused.

Karl-Gustav omab palju kogemusi peremetsa majandamisel, alates 2021. aastast on ta osutanud metsakasvatuslikke teenuseid endale kuuluva Taluhooldus OÜ-ga ning oli möödunud aastal õppetöö praktikal Võrumaa Metsaühistus. 2023. aastal lõpetas Karl-Gustav Sok Eesti Maaülikooli metsanduse valdkonnas.

Mitmed Metsaühistu liikmed on Karl-Gustaviga juba tuttavad läbi erinevate tegevuste metsas. Ettepanek Karl-Gustavi tööle võtmiseks tuli mitme Võrumaa Metsaühistu juhatuse liikme poolt ja otsus tööle võtmiseks tehti ühehäälselt. Tegevjuhi ülesannetes tegutsev juhatuse liige Erki Sok ei võtnud perekondliku seotuse tõttu otsuse tegemisest osa.

“Mõistagi on mul ülimalt hea meel isiklikult kolmanda põlve metsamehe üle, kui ka sellest, et saan ülepea kasvanud töökoormust anda üle noorele hakkajale töötajale. Usun, et Võrumaa Metsaühistu on saanud endale hea töötaja ning saab oma arenemises uut hoogu läbi kaasaegsete arenduste kasutusele võtmisega ja noorele kohast indu panustada Eesti metsandusse” ütles Erki Sok.

Tere tulemast – Karl-Gustav!

Karl-Gustav Sok
Telefon: 5850 1535
E-post: karlgustav.sok@metsauhistu.ee

Metsaühistud on aastaid teinud oma liikmetele metsataimede ühist hankimist, et tagada metsaomanikele mugavam ja soodsam taimede kättesaadavus. Kuigi selle aasta kevadeks esitati üksikuid tellimusi juba koguni aasta jagu varem, hakkas aktiivsem taimede tellimine pihta eelmise aasta lõpus. Kõik märgid näitavad, et 2024 a. kevadise istutushooaja staar saab olema kask.

Viimasel 7-8 aastal on ühise hankimise raames kõige enam tellitud kuusetaimi. Nii moodustasid näiteks 2015. aastal kuusetaimed ca 90% hangitavatest taimedest, aga eelmisel aastal langes see alla 33%. Aja jooksul on tubli kasvu teinud läbi männitaimede osakaal, ulatudes nüüd ca 30% lähedale. Aga suurim kasv on 2023. aastal olnud just kasetaimedel (34%). Suure tõusu on teinud läbi ka erinevad muud taimed, näiteks sanglepp. Kättesaadavamaks on muutunud mitmed erilisemad liigid nagu lehis, tamm, haab.

2-aastased kasetaimed on kõige nõutumad

Kase puhul on ühtemoodi suur huvi nii poti- kui ka avajuursete taimede osas ning praeguseks on Metsaühistu hanke raames nii mõnigi väga soovitud taimesort juba otsa saanud. „2-aastase avajuurse kasetaime vastu oli väga suur huvi. Seda ka põhjusega – taimed on suured ja tugevad“, toob välja Metsaühistu tegevjuht Priit Põllumäe. Ta lisab, et metsaomanikud soovivad üha rohkem just suuremaid taimi. Mõned omanikud ja metsakasvatajad panustavad suurele avajuursele taimele, potitaimede soovijad eelistavad väiksemat taime, mis on suurema mullapalliga. „Ilmastik mõjutab täna kasvama minekut palju ning eks igaüks sõltuvalt kasvukohast, püüab neid ilmastiku negatiivseid mõjusid võimalikult minimeerida.“ lisab Põllumäe.

On tõenäoline, et suuremaid kase taimi soovitakse kasutada rohkem metsastamisel. „Metsastamise vastu on maaomanikel huvi suurenenud ning natukene on seda märgata ka taimede tellimises“ sõnab Põllumäe. Siiski ei ole kuhugi kadunud ka huvi männi ja kuuse vastu, sest puuliigi valik tuleb uuendades või rajades teha ikka kasvukohatingimusi arvestades. Metsa sihipärane ja aktiivne uuendamine on positiivse mõjuga tema süsiniku sidumise võimele ning tagab omanikule väärtusliku tulevikumetsa.

Taimede tellimine kevadiseks istutamiseks

Kevadiseks istutushooajaks käib taimede tellimine suure hooga ja nagu öeldud, siis mitmed taimesordid on juba otsagi saanud.

Vaata kevadist taimede valikut ja saadavust ning tutvu lähemalt tellimise infoga.

Võrumaa Metsaühistu on tänaseks suurima liikmete arvuga metsaühistu Eestis, kuna hiljuti liitus ühistuga 1400-s liige.

Võrumaa Metsaühistu 1400-s liige on Toomas Niidu, keda tõi ühistusse soov hakata majandama oma vanaisalt päranduseks saadud metsa. „Vanaisa sai maad Vabadussõjas osalemise eest ja praeguseks on metsamaa suuruseks umbes 15 hektarit, mida tahan nüüd majandama hakata,“ rääkis ta.

Toomase sõnul on vanadel talumaadel nii enam kui sajandivanust kuusikut kui viimase paarikümne aastaga heinamaale kasvanud puistut. Kui lisada siia ka kooreüraskist kahjustatud kuused, siis saab Toomase tööpõld olema suur.

Kuid Toomas seda ei karda ja loodab oma metsad järjepeale saada just ühistu abiga. „Metsas pole viimase paarikümne aasta jooksul midagi tehtud, kuid ma loodan nüüd ühistust saadavale abile, et kõik vajaminevad tööd ära teha,“ rääkis ta.

Toomas on juba läbi ühistu tellinud metsa inventeerimise ja tulevikus plaanib ta ühistu abi nii hooldus- ja uuendusraiete tegemisel kui metsa uuendamisel. Praeguse koostööga on Toomas väga rahul. Tema sõnul sai ta kiiresti vastused oma küsimustele ning ta on kindel, et selline koostöö jätkub ta tulevikus.

Võrumaa Metsaühistul on praegu 1402 liiget, kellele kuulub ühtekokku 25 693 ha metsamaad. Tänavu on ühistuga liitunud juba 104 liiget. Võrumaa Metsaühistu tegevjuht Erki Sok ütles, et Võrumaa MÜ liikmete arv on iga aastaga jõudsalt kasvanud ja selle taga on ühistu suur töö. „Reklaami me endale otseselt enam ei pea tegema ja metsaomanikud leiavad meid ise üles,“ ütles Erki Sok. „Enamus liitumisavaldusi esitataksegi metsaühistu kodulehe vahendusel.“

Küsimusele, mis on peamine põhjus, miks metsaomanikud liituvad ühistuga, vastas Erki, et eks igal metsaomanikul ole oma konkreetne põhjus, kuid laias laastus näevad nad, et ühistus olemine on neile ühel või teisel moel kasulik. „Liikmed saavad tasuta nõu ja oleme korraldanud palju aktuaalsetel teemadel rühmanõustamisi. Aitame metsi majandada ja toetusi taotleda. Väga usinalt kasutatakse metsaühistu abi istikute hankimisel ja metsauuendustööde korraldamisel. Metsaühistust saab osta ulukitõrjevahendit ja üraskipüüniseid,“ loetles ühistu tegevjuht.

Metsaühistus on ka selliseid metsaomanike, kelle peamiseks eesmärgiks on vaid kuuluda metsaühistusse ja saada värsket infot metsanduse kohta. Nende hulgas on nii õppinud metsamehi, kes saavad ise metsas hakkama, kui ka neid, kes metsas midagi ei tee – järelikult on Võrumaa Metsaühistu heaks partneriks erinevate vaadete ja tegutsemisega metsaomanikele.

14.11.2023 osalesid Võrumaa Metsaühistu esimees Aigar Paas ja tegevjuht Erki Sok Tallinnas riigikogu rahanduskomisjoni ja keskkonnakomisjoni ühis-istungil, kus oli päevakorras riigilõivude muutmine. Lisaks oli kohal ja meie ühiseid seisukohti esitlemas ka Jaanus Aun Eesti Erametsaliit esindajana.

Võrumaa Metsaühistu esitas 30.10.2023 riigikogu rahanduskomisjonile ettepaneku

Teeme ettepaneku riigilõivuseaduse täiendamine paragrahviga § 135¹, mille kohaselt maksustatakse riigilõivuga metsateatise läbivaatamine, eelnõust välja võtta, kuna on nii otseselt, kui kaudselt vastuolus metsaseadusega ja metsanduses väljakujunenud põhimõtetega.

Meie põhjendused hästi lühidalt, mida saime koosolekul põhjendada:

• Põhjendame seda arvamust metsaseaduse alusel, millega on pandud Riigi üheks ülesandeks metsaressursi arvestuse pidamine.
• Erametsaomanik saab esitada metsateatise ainult siis, kui metsaregistris on olemas kehtivad metsainventeerimisandmed. Need andmed tekivad sinna juhul, kui metsaomanik on need tellinud ja nende eest ise tasunud. Kuna metsaregistris olevad andmed on maaomaniku poolt kinni makstud andmed, siis ei ole õiglane võtta tasu nende kasutamise eest ehk maksustada riigilõivuga metsateatise esitamist.
• Kui metsaomanik esitab metsateatise kehtivate inventeerimisandmete alusel, siis see ei taga automaatselt raiet lubavat otsust. 
• Eriti ülekohtune on riigilõivuga maksustada kaitsealadel metsateatiste esitamist, sest kaitsealadel on metsamajandamine niigi kitsendatud, eraldised ja nendel tehtavad raied pigem väiksed, mis omakorda tõstavad esitatavate metsateatiste arvu ja seega rahalist koormust metsaomanikule.
• Metsakahjustuse puhul ei ole kohane metsateatise esitajalt riigilõivu küsida, kuna metsaomanik on metsakahjustuse puhul niigi juba kahjukannataja. Lisaks kogutakse nende teatistega teavet erinevate kahjustuste kohta. 

Täispikka ettepanekuga saad tutvuda siin.

Edasised arengud

Täna liiguvad arutelud selles suunas, et metsakahjustuste ja hooldusraiete metsateatisi ei maksustata riigilõivuga, kuid uuendusraiete puhul kehtestatakse riigilõiv. 

Esmane suurus oli eelnõus 15 € ühe teatise kohta. Pakutud on ka topelt määra ja ühe organisatsiooni poolt tehti ettepanek lausa 120 €.

Lisaks on tehtud ettepanek, et metsateatis kehtiks 2 aastat.

Võrumaa Metsaühistu juhatus kinnitas hiljuti uued liikmeks astumise avaldused ja metsaühistusse kuulub nüüd 1302 liiget, tehes sellest suurima liikmete arvuga maakondliku metsaühistu Eestis.

1300ndaks liikmeks sai pere, kellele kuulub 6,9 hektarit metsamaad Võru vallas ning kes otsustas ühistuga liituda just seetõttu, et nende varasem kokkupuude metsaga on olnud tagasihoidlik ning just ühistu on metsaomaniku esimene partner, kes annab nii nõu kui aitab vajadusel metsatööd korraldada.

„Metsateema on meie jaoks täiesti võõras,“ tõdes liitunud metsaomaniku esindaja Carmen Laasik. „Esitasime Võrumaa Metsaühistuga liitumisavalduse sellepärast, et saada esmast infot metsa kohta ja ennast metsateemadega paremini kurssi viia.“

Võrumaa Metsaühistu vabastas 1300nda liikme käesoleva aasta liikmemaksu tasumisest.

„Oleme ka varasemalt tähistanud sajanda liikme saabumist liikmemaksu tasumisest vabastamisega,“ ütles Võrumaa Metsaühistu tegevjuht Erki Sok. „Kõige suuremalt tähistasime 1000 liikme täitumist – siis kinkisime liitujale Värska SPA kinkekaardi ja loosisime kõigi liikmete vahel Värska Sanatooriumi paketi kahele.“

Võrumaa Metsaühistu juhatuse esimees Aigar Paas kinnitas, et ühistu jaoks on võrdselt tähtis nii metsade jätkusuutlik majandamine kui loodusväärtuste säilimine. „Metsaomanike teadlikkuse tõstmiseks korraldame erinevatel metsa puudutavatel teemadel rühmanõustamisi ja koolitusi, aga meilt saab vajadusel ka individuaalset nõustamist,“ rääkis Paas. „Üheskoos oleme paremad peremehed.“ 

Võrumaa Metsaühistu pakub kõiki metsamajandamise teenuseid: korraldamine, kasutamine, kasvatamine, kaitsmine. Koos meie tunnustatud partneritega aitame metsaomanikel kõikidele metsaküsimustele vastused leida ja metsatööd teostada. 

Liikmete arvult on teisel kohal vahepeal esimene olnud Põlvamaa Metsaühistu 1273 liikmega ja kolmandal Eesti vanim, 946 liikmega Rakvere Metsaühistu. 

Sarnaselt Võrumaa Metsaühistule tegutsevad ka need ühistud ühise Metsaühistu kaubamärgi all, et kindlustada metsaomanikele kvaliteetne ja võrdne teenindamine üle Eesti.

Võrumaa Metsaühistu on Eesti Erametsaliidu liige ja Keskühistu Eramets asutajaliige.

Oktoobrikuu algul lõppes Erametsakeskuse metsameetme voor, kus küsiti üle 1,7 miljoni euro eest noores puistus hooldusraie tegemiseks toetust. Kõige usinamate metsahooldajate seas on Pärnumaa erametsaomanike järel Võrumaa ja Viljandimaa.

Põhjusi keeldumiseks leidub

Sihtasutuse Erametsakeskus kommunikatsioonijuht Anniki Leppik annab teada, et Võrumaal esitas metsameetmesse taotluse 192 Võrumaa metsaomanikku. Neist 162 erametsaomanikku taotleb toetust ühistu vahendusel.

Leppik toob laias plaanis esile põhjused, miks toetustaotlused jäävad rahuldamata ning lisab, et üle Eesti on need samad. „Peamised põhjus, miks taotlus jäetakse rahuldamata enne tööde teostamist, on see, et toetust soovitakse inventeerimata metsamaale. Põhjuseks on olnud ka see, et toetust küsitakse puistule, mille jooksev vanus on inventeerimisandmete alusel suurem kui 30 aastat,” märgib kõneisik ja täpsustab, et hooldusraie toetust metsameetmest saab kuni 30-aastasele puistule.

Tublit saemeest pole leida

Veel ühe toetustaotluse tagasilükkamise põhjusena toob Anniki Leppik esile selle, et hooldusraieks on sama programmiperioodi jooksul samale alale juba toetust saadud. „Pärast tööde teostamist jäetakse toetus välja maksmata peamiselt sellepärast, et töö on tegemata ja tehtud tööde aruanne esitamata. Mõnel juhul küll esitatakse aruanne, aga kohapealses kontrollis selgub, et töö on osaliselt või täielikult tegemata,” kirjeldab ta järelkontrolli tulemusi.

Sealjuures toonitab Leppik, et metsaomanik ei jäta töid tegemata tingimata kergel käel ja tahtlikult. „Aastatega süvenev probleem on metsatöödele sae- ja võsameeste leidmine, kes on valmis iga ilmaga väljas füüsiliselt rasket tööd tegema. Nii võibki juhtuda, et metsaomanikul on parimad kavatsused. Paraku pole lihtsalt saada tööjõudu, kes vajalikud tegevused õigeks ajaks ära teeks.”

Anniki Leppiku kogemus näitab, et üldiselt on probleemivabamad metsaühistu kaudu tulnud taotlused. „Seal on nii taotluse kokkupanemisel, metsatööde korraldamisel kui ka tööde vastavuse kontrollimisel abiks ühistu spetsialistid. Nende kogemusele toetudes osatakse kitsaskohti juba ette näha,” märgib ta.

Uuendamise järel hooldamine

Võrumaa Metsaühistu juhatuse esimees Erki Sok annab teada, et selle aastatuhande alguses oli tema juhitava metsaühistu ja konsulentide põhiliseks selgitustööks metsaomanikele raielankide uuendamise võtted ja vajadus. „Metsauuendamise toetus on olnud siin väga suureks motivaatoriks. Metsaomanikud on aastate jooksul järjest rohkem hakanud raielanke uuendama. Ka selles vallas on meie ühistu toetuse taotlused järjepidevalt kasvavad ja ühed mahukamad.”

Erki Sok nendib, et nüüd on need uuendatud raielangid oma arengus nii kaugel, et on vaja hakata noori metsi hooldama. „Kuna metsaomanikud on teadlikud toetuse saamise võimalustest, siis tehaksegi hooldustöid toetuste kaasabil ja kohati juba mitmendat korda. Seega võib öelda, et suure taotlushuvi taga on järjepidev selgitustöö erametsaomanikele. Samuti nii erametsanduse, ühistegevuse kui ka Võrumaa Metsaühistu järjepidev ja stabiilne areng.” Selle tõestusena toob Sok esile Võrumaa Metsaühistu nimekirjas olevad 1182 liiget, mis muudab selle üheks suuremaks maakondlikuks metsaühistuks.

Metsateatis ajas asja keeruliseks

„Toetuse taotlemine on ajas oluliseltlihtsustunud. Näiteks pidi kunagi olema toetuse taotlemise ajal olemas kehtiv metsateatis hooldusraiete kohta – praeguseks seda nõuet enam ei ole. Samuti ei ole enam metsaseaduses nõuet, et enne tööde teostamist on vaja esitada valgustusraie kohta metsateatis,” selgitab Erki Sok. Ta nimetab hooldusraiete tegemise kontrollimisel esinenud põhiliste probleemidena pindalade ebatäpsuseid. „Õnneks on muutunud kaardikihid järjest täpsemaks ja suuremaid probleeme ei ole enam esinenud. Viimases maksetaotluses esines probleem ühe algaja metsaomaniku puhul selles, et metsaomanik oli teinud raiet väga tagasihoidlikult.” Selle tulemusel ei saanud Erametsakeskuse kontrollispetsialist aga kinnitada, et raie on tehtud metsaseaduse kohaselt ja metsaomanik jäi toetusest ilma.

Hooldusraie esikohal

Sihtasutuse Erametsakeskus metsameetme kogueelarve oli tänavu üle 1,9 miljoni euro. Peale selle toetatakse ka ulukikahjustuste ennetamist ja tormi või tulekahju tagajärjel hukkunud metsa taastamist. Kõigi meetmes esindatud tegevuste peale küsisid metsaomanikud toetust kokku üle 2,12 miljoni euro, millest lõviosa – üle 1,7 miljoni euro – taotleti just hooldusraiete tegemiseks noores puistus. Toetuse abil saab hooldusraie tehtud 10 906 hektaril metsamaal. Hooldusraie tegemiseks küsisid kõige aktiivsemalt toetust Pärnumaa metsaomanikud, kes taotlesid hooldusraiet 1522 hektaril. Pärnumaale järgnevad Võrumaa 1266 hektari ja Viljandimaa 1014 hektariga.

Erametsakeskus teeb toetuse otsused saja tööpäeva jooksul alates taotluste vastuvõtmise viimasest päevast. Tänavu sügisel esitatud taotluste kohta tehakse otsus hiljemalt tuleva aasta 25. veebruaril. Toetusraha makstakse välja pärast tööde tegemist ja nende kohta dokumentide esitamist.

Võrumaale taotletud toetused

	Hooldusraie	Ulukikahjustuste ennetamine	Kahjustatud metsa taastamine
Taotlejaid	177	24	1
Metsamaad	1266,48 ha	69,09 ha	1,19 ha
Toetussumma	201 370,3 €	4836,3 €	177,31 €

Artikkel ilmus esmalt Võrumaa Teatajas 19. oktoobril 2021

Hea meel on teatada, et ka käesoleval aastal on võimalik taotleda Natura metsatoetust. Taotlemise periood on 4.-22. aprillini.

Toetusega hüvitatakse looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäävat tulu Natura 2000 võrgustiku alal piiranguvööndis, sihtkaitsevööndis ja projekteeritaval alal ning sihtkaitsevööndis väljaspool Natura 2000 ala.

Toetuse määrad:

• Natura 2000 alal asuvas ja väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala asuvas sihtkaitsevööndis 110 eurot hektari kohta aastas.
• Natura 2000 alal piiranguvööndis, hoiualal ja projekteeritaval alal kuni 60 eurot hektari kohta aastas. Seda võidakse vähendada, kui eelarvest ei piisa kõikide nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks.

Taotlemine

Natura toetust saab taotleda erametsaomanik enda omandis olevale metsaalale.

Taotluse saad esitada vaid e-PRIA portaalis, selleks on vaja kehtivat ID-kaarti või Mobiil-ID-d.

Võrumaa Metsaühistu aitab taotlusi esitada

Metsaühistu volitamine

Kui soovid abi taotluse esitamisel, siis Võrumaa Metsaühistul on pakkuda lahenduseks meie lepinguliste konsulentide volitamise võimalus. See võimalus kehtestati eelmisel aastal seoses eriolukorraga ning toimis väga edukalt ja pälvis metsaomanike poolt ainult kiidusõnu.

Kuidas toimub volitamine?

1. Volitamise soovi saad esitada tavalise e-kirja või telefoni teel. Volituse vormistamiseks tuleb esitada konsulendile taotleja nimi ja isikukood (FIE ja juriidilise isiku puhul registrikood).
2. Konsulent vormistab igale isikule personaalse volituse ja esitab selle metsaühistule. Võrumaa Metsaühistu allkirjaõiguslik isik (Erki Sok) koondab laekunud volitused, kontrollib sisu ja kinnitab need digitaalselt oma allkirjaga ning esitab krüpteeritult PRIA kliendiregistrile.
3. PRIA kontrollib volitused ja kinnitab portaalis konsulendi esindusõiguse
4. Konsulent esitab taotluse ja annab tagasisidet taotlejale taotluse esitamise kohta

NB! See volitus võimaldab sinu nimel ainult Natura taotlust esitada. Teiste tehingute ja taotluste jaoks see volitus ei kehti.

Konsulentide nõustamine

Kuna viirusega nakatumise tase on Võrumaal väga kõrge, siis sellel aastal saab Võrumaa Metsaühistu kontoris taotlusi esitada erikokkuleppe alusel ja vaid äärmisel vajadusel kui tõesti mingil muul moel taotlemine ei ole võimalik.

Telefoni ja e-posti teel nõustavad Sind meie lepingulised konsulendid

Aarne Volkov
Telefon: 529 9841
E-post: aarne.volkov@metsauhistu.ee

Aavo Saks
Telefon: 518 5587
E-post: aavo.saks@metsauhistu.ee

Alates 2020. aastast kehtib metsaomanikele tulumaksusoodustus

Riigikogu kiitis 15. aprillil 2020. aastal heaks tulumaksuseaduse muudatused, mille järgi on metsast saadud tulu kuni 5000 euro ulatuses aastas tulumaksuvaba. Maksusoodustuse alla läheb ka Natura metsa hüvitis. Loe lähemalt

Lisainfot tulumaksusoodustuse kohta saad meie konsulentidelt.

Kui tavapäraselt püüab metsaomanik kasvatada oma metsas võimalikult ilusat palki või jätab ta metsa hoopiski hooldamata, siis Võrumaa metsaomanik Aigar Paas on valinud teise tee. Tema metsahoolduse eesmärk on kujundada häid emotsioone ja elamusi pakkuvat metsa.

Selleks on Aigar oma turismiettevõtte – Pullijärve puhkeküla ümber olevas metsas teinud eelkõige valgustus- ja kujundusraieid. Aastaid kestnud töö on andnud tulemusi ja nüüd saab ta  külastajatele demonstreerida väga erilist murukatet. „Selle kinnistuga olen siin juba kümme aastat jamanud – kujundanud mustikamuru,“ selgitab Aigar puhkeküla peamaja ümbrust tutvustades. Mustikamuru laiub metsa all pea kogu puhkeküla territooriumil. Külastajad saavad seal julgesti mustikatega maiustada, lisaks leidub ka pohla ja sinikat. „Oma metsadest saan kätte kõik Eesti metsamarjad, mul on ka metsvaarika ja –maasika kohti, mõnes märjemas kohas on ka jõhvikat,“ lisab Aigar.

Mustikate kohta selgitab mees, et tegelikult tuleb mustikas mändide alla ise, kui vaid talle sobivad tingimused luua. „Selleks tuleb anda õiget valgus- ja niiskusrežiimi, eriti just valgus on oluline. Ja tuleb lasta tal olla, ei tohi teda ära kakkuda,“ selgitab ta. Muidugi on oluline ka õige niiskus, sest liiga kuivas kasvava mustika marjad on pisikesed ja kuivad.

Lisaks eripärasele murule on Pullijärve ääres ka eripärane hotell – sajakohaline linnuhotell. „Nahkhiire- ja linnuhotell tuli sellepärast, et linnud ja nahkhiired on inimestele huvitavad ja neid on tore vaadelda. Ja putukaid söövad nad ka, nii et looduslikud tõrjevahendid. Pesakaste mõtlesin alguses ise tegema hakata, aga uurisin siis asja, et see ei tasu ära. Saksamaalt aga leidsin sellised spetsiaalselt eri linnuliikidele välja töötatud pesakastid, mis püsivad aastaid. Nüüd olen neid hooldanud ja vaadanud ja näinud, et pea sada protsenti pesakastidest on kasutusel. Nahkhiirte talvituspesad veel kasutusele pole võetud, seal on hoopiski linnud olnud. Aga ehk leiavad ka need kasutust. Linde on aga küll palju ja eri liike. Kärbsenäppe, puukoristajaid, tihaseid, kakulisi – palju liike paistab olema,“ selgitab peremees. Tihti küsivad ka külastajad lindude kohta infot ning kuigi Aigar ei ole elukutseline ornitoloog, peab teadmisi siiski olema.

Eesmärgiks puhkemets

Metsandusega on Aigar Paas tegelenud aastaid, kuid viimasest lageraiest on möödas aastaid. „Mul endal tuli mõte hoida metsa ja kujundada puhkemetsa siis, kui hakkasin turismiga tegelema. See oli umbes 25 aastat tagasi,“ räägib ta. Nii ei olegi Aigari metsamajandamine seotud praegu uuendusraiete ja puidumüügiga, vaid hoopis hooldus- ja kujundusraietega.

„Palki pole ma müünud juba kümme aastat vast. Muidugi tuleb metsast kogu aeg välja võtta kõik kuivanud ja surnud puud, aga need lähevad mul endale kasutusse, teen neist endale puitmaterjali ja kütet. Võsa läheb hakkeks, kasutan seda palju ka ise. Ja mis üle jääb, müün energiapuiduks. Siin, kus mul praegu need metsarajad on, oli kümmekond aastat tagasi tihe võsa – pihlakas, remmelgas. Sealt võtsin lagedaks ja kändude peale tulidki rajad,“ näitab ta metsaalustele radadele. Ligi kaheksakümneaastases männikus looklevad rajad on kaetud hakkepuiduga ning nende ümber puude otsas on laiali ka linnuhotelli „numbritoad“.

Puhkeküla kogemus näitab, et inimestele meeldib kõige enam hooldatud, kuid oluliste inimtegevuse jälgedeta mets. Seal peab olema avarust ja piisavalt valgust, samuti nähtavust. „Võsa tuleb ikka kogu aeg välja võtta, kellelegi ei meeldi, kui metsaalune seda täis on. Nähtavus kaob siis kohe. Aga eks inimene olegi harjunud sellise pool-loodusliku metsaga, milles ikka inimene ka tegutsenud on,“ leiab Aigar.

Samuti on ta kindel, et metsa kujundades tuleb arvestada loodusega – jätad selle tegemata, ei ole head lõpptulemust loota. „Kogu aeg peab loodusega arvestama, mul on kahju sellest, et alati seda ei tehta. Väikemetsaomanik, kel on emotsionaalne side metsaga, arvestab sellega rohkem, aga näiteks RMK… Nemad võtavad vahel lagedaks ka sealt, kus erilist majanduslikku tulu ei saagi, küll aga saaks võibolla tulu muul moel. Nagu ka need kokkuostajad, kes mullegi helistavad iganädalaselt, nemad müüvad suurtele firmadele edasi, kes arvestavad ainult puidutulu. Muu tulu – terviseedenduslik või marjad või mõni muu asi neid ei huvita,“ räägib Paas.

Kuidas aga panna väikemetsaomanik sellest tulust huvituma? Lihtsat lahendust sellele küsimusele Aigar anda ei oska, kuid mõned mõtted on tal tekkinud küll. „Kindlasti oleks huvitama panija maksusüsteem. Aga kuidas täpselt, seda ma öelda ei oska. Ehk võiks olla mingi kompensatsiooni süsteem neile, kes hoiavad looduslikku metsa ja seda ei majanda,“ leiab ta.

Võrumaalane Erki Sok on nii kodus kui ka tööl metsaga seotud: kodus majandab oma metsa, tööl aitab ja nõustab ühistu liikmeid.

Võrumaal Haanjas elav Erki Sok on lapsest saati metsaga sina peal, kuna tema isa töötas omaaegse Roosa metskonna Tõrvandu vahtkonnas metsavahina. Maikuus saab tal 15 aastat MTÜ Võrumaa Metsaühistu eesotsas olemisest, enne seda töötas ta erametsanduse tugiisikuna.

Sok ütles, et kui ta ühistus alustas, oli seal vaid poolsada liiget, praegu on neid 1074. „Korraldan metsaühistus üritusi ja metsauuendustöid, jagan liikmetele operatiivset informatsiooni, nõustan metsaomanikke, tellin istikuid, korraldan metsamajanduskavade tellimist, koostan toetuseks vajalikku ühistaotlust,” loetles ta suuremaid tegemisi.

Sok nimetas kolm olulisemat küsimust, millega metsaomanikud tema poole pöörduvad: soovivad teadmisi senini majandamata metsa kordategemiseks, tahavad metsa korrastamiseks ühistult abi nii raie kui ka seejärel metsa uuendamisel.

„Kolmas valdkond puudutab metsa kokkuostjate pakutavat hinda, mille õigsuse kohta omanikud meilt nõu küsivad,” sõnas Sok. Ta selgitas, et ühistul on lepinguga tööl konsulendid, tänu kellele saavad metsaomanikud kõigile küsimustele vastused. Ühistu aitab omanikel ka töid ja enampakkumisi korraldada.

Ta märkis, et metsaühistust saadav kasu sõltub metsaomanikust ja tema tegevusest metsas: kes väärtustab kõige enam metsaühistust saadavat teavet, kes seda, et ühistegevuse kaudu on võimalik metsast suuremat tulu saada, kes nõu jne.

Küsimusele, kas Eestis raiutakse metsa liiga palju, vastas Sok, et tema ei mõista, miks arvatakse, et peale vana metsa raiumist lageraielangile enam mitte kunagi mets ei kasva. „Kõik toimub metsas ju arengukavade, metsamajandamiskavade ja seaduste alusel,” rõhutas ta.

Erametsa ja riigimetsa ei saa võrrelda, sest riigimetsal on üks omanik ehk otsustaja ning neid metsi on majandatud järjepidevalt. Sok on seisukohal, et riigimetsas majandatakse metsa hästi.

Erametsal on väga palju omanikke ja iga metsa majandamine sõltub omaniku vajadustest, soovidest, teadmistest, metsapinna suurusest ja sellest, kas omanik elab kohapeal või eemal.

Erki Sok on viiendat põlve metsaomanik, tal on 80 hektarit metsa ja ta elab kohapeal: „Majandan metsa vajaduspõhiselt, kuid pikema plaani alusel. Kõik lageraielangid on taasmetsastatud, kusjuures pean silmas liigirohkust. On kohti, kus ei majanda üldse või teen raiet minimaalselt. Arvestan linnurahuga ja püüan tegutseda loodusesse jälgi jätmata.”

Erki Sok sai metsaühistule pühendunud töö eest riigi sünnipäeva eel Võrumaa arenduskeskuse tänukirja.

 

Autor: Mari-Anne Leht
Artikkel ilmus 27.02.2020 ajalehes Lõunaleht

Maikuu algul viis Võrumaa Metsaühistu läbi miniharvesteri õppepäeva. Ühiselt tutvuti ka harvendusraieteks sobiva Usewoodi masinaga.

Erki Sok Võrumaa Metsaühistust rääkis, et huvi masina vastu oli üsna suur, õppepäeval osales mitukümmend metsaomanikku ja metsafirma esindajat.

Usewoodi miniharvester on üsna tilluke – kaalu alla kahe tonni ja laiust vaid poolteist meetrit. See aga tähendab, et masinale pole vaja laiu kokkuveoteid ja liikuma pääseb ta pea igasuguses metsas. Sok lisas, et kohaletulnutele meeldis väga ka see, et masinast ei jää järele sügavaid rööpaid.

 

Jõudlus on masinal suuremate suguvendadega võrreldes tagasihoidlikum, kuid harvendusraieteks ja kraavikalastelt võsa võtmiseks on miniharvester õige valik. Kümnesentimeetrised puud pole talle mingiks takistuseks, vajadusel saab harvesteripea hakkama ka jämedamate puudega. Laasimine-järkamine käib nagu harvesteril ikka – tööprotsessi juhib arvuti.

Soka sõnul tõstsid õppepäeval osalenud metsamehed välja masina väikest keskkonnamõju – kuna saemeestega võrreldes on töö kiirem, ei ole vaja kulutada niipalju kütust ja ka mürarikka töö periood on lühem.

Usewoodi miniharvester töötab praegu Pärnumaal tuntud metsamehe Tiit Kosenkraniuse käe all. Kas selline väikemasin hakkab kunagi tööle ka Võrumaa metsades, on praegu veel vara ennustada, kuid Erki Soka hinnangul pole see sugugi võimatu.