Lageraie keelamine ei peata puude suremist

Küll saab metsa hävitamist kogeda Soka sõnul looduskaitse puhul, sest ükski lageraie keelamine ei peata puude vananemist ja loomulikku suremist. „Metsa hävinemist näeb kõikidel kaitsealadel ja viimasel ajal eriti seoses üraskilevikuga. Üraskikahju puhul öeldakse tihti, et tuleb asemele uus mets, aga ega iseenesest ikka ei tule ju küll!”

Erki Sok Paides Arvamusfestivalil 2024

Ta lisab, et võrrelda tuleks alati võrreldavaid – puid puudega ja marju marjadega. „Kui lageraie puhul heidetakse ette puude raiet, siis teiselt poolt kaitsealadel on lihtsalt puude väljalangemine. Kui lageraie järgselt saab olema uus metsapõlv, siis looduskaitse puhul üraskijärgselt sarapuuvõsa ja ei enamat. Kui lageraie langilt olen korjanud metsmaasikaid ja vaarikaid, siis sarapuuvõsast ma ei ole neid leidnud.”

Mida tuleks teha Eestis looduse kaitseks? „Tuleks lõpetada päevapealt see rohehullus ja tegutseda reaalse põhjendatud looduskaitsega! Maaomanikud pole looduskaitse vastu, aga see hakkab maaomanikust aina kaugenema. Täna oleme olukorras, kus maaomanikud on loonud nii oma tegevuse kui ka tegevusetusega oma metsadesse loodusväärtused. Metsamaa ja sellega seoses kõiksugu loodusväärtused aina kasvavad,” räägib Võrumaa Metsaühistu juht. „Aga uute seaduseparandustega võetakse just nendelt kõige rohelisema mõtteviisiga omanikelt võimalus oma metsa kasvatada ja kasutada! Ehk siis riik ja avalikkus saeb oksa, mille peal ise istub. Need planeeritavad seadusemuudatused on otsene karuteene looduskaitsele.”

Ja nagu ikka, puudutavad need seadusemuudatused kõige valusamalt neid omanikke, kes elavad kohapeal maal – seega on Soka hinnangul tegu ka maaelu väljasuretamisega. „Metsaomanikele mõeldakse välja erinevaid piiranguid, ent vastu pakutavad hüvitised ja meetmed on pea olematud. Vaadata pealt, kuidas sinu elutöö mädaneb ja hävineb ning sa ei tohi mõningal juhul isegi oma metsa minna – see on tase, millega ei saa kuidagi rahul olla.”

Sok toob veel üheks näiteks tänasest absurdsest seadusandlusest, et alates märtsist nõutakse kaitsealadel pisikeste raiete soovi korral keskkonnamõjude hindamist. See on hindamine, mida tavaliselt peab tegema ülisuurte arenduste ja mastaapsete karjääride tegemisel. „Nõuda hindamist, mis ei puuduta üldse metsandust ega loodushoidu ning maksab vähemalt kolm korda rohkem, kui planeeritud saadav tulu? Selle peale ikka annab tulla!”

Eesti erametsaomanikud on ajas muutumas

„Kui algselt olid ühistus valdavalt sellised metsaomanikud, kes said ise kõik oma metsamajandamistööde tegemisega hakkama, siis järjest enam kasutatakse tööde korraldamisel metsaühistu abi. Seda nii raiete tegemisel kui ka metsauuendamistööde korraldamisel,” räägib Sok aset leidnud muutustest, mille olulisemateks põhjusteks on kohapeal elavate omanike vananemine ja nooremate kaugemal tööl käimine.

Samuti on metsaomanikud tema sõnul saanud järjest targemaks. Seda on aidanud teha mitmed toetused, teavitused, õppepäevad ja ka paljud muud meetmed. Parimaks toetuse liigiks on olnud metsauuendamise toetus, mis on suunanud omanikke metsi uuendama ja näidanud, et tegemist ei olegi ülejõu käiva tegevusega. Samuti on väga suureks abiks olnud metsaühistutele nõustamistoetus, mis on aidanud metsaomanikele tasuta nõu jagada. Kahjuks selle toetuse eelarve on võrreldes aasta tagusega veerandi võrra vähenenud ja pideva liikmete arvu kasvu puhul tekitab see ühistutele raskusi nõustamise korraldamisel.

Võrumaa Metsaühistul läheb Soka sõnul vaatamata ühiskonnas toimuvale hästi. „Kui alustasin ühistu juures tööd, oli meil ühistus paarkümmend liiget. Täna on liikmeid 1430 ja igal aastal lisandub umbes 100 uut väikemetsaomanikku. Mõistagi on ka lahkumisi, kuid kõikidel on lahkumiseks tavapärased loomulikud põhjused: omandi üleminek teisele pereliikmele, surmad, kinnistu müügid jne,” räägib ta.

Metsaühistu põhitegevused on metsaomanike nõustamine ja erinevate ühistegevuste korraldamine. Samuti korraldatakse metsamaterjali müüki ja raiete enampakkumisi, taimede tellimist ja istutustööde korraldamist, metsamajandamiskavade tellimist ja erinevate tegevuste planeerimist. Ühistust saab soetada ulukitõrjevahendit TRICO ja üraskipüüniseid.

Soka sõnul on metsaühistu üks olulisemaid ülesandeid seista oma liikmete õiguste eest ja lüüa kaasa seadusloome sõnastamisel. Näiteks augusti keskel toimus Võrus kliimaministeeriumi esindajatega kohtumine, kus teemaks olid ebamõistlikud piirangud maaomanikele. Võrumaa Metsaühistu on üks Eesti üks vanemaid tegutsevaid metsaühistuid, mis loodi 1996. aastal 13 Võrumaa metsaomaniku poolt.

Erki Sok

Erki Sok on sündinud ja kasvanud Võrumaal Pähni külas, mis oli Roosa metskonna keskuseks. Kuna tema isa oli Tõrvandu vahtkonna metsavaht, siis on mees metsaga kokku puutunud sünnist saadik. Pähni on väike, metsaga ümbritsetud küla ja seetõttu oligi Sok lapsepõlves kogu elu metsaga seotud: imikuna kärusõidud metsa, lapsena metsas mängimine, seenel ja marjul käigud, isaga tööl kaasas olemine, sauna vihtade tegemine ja muudel metsatöödel käe külge panemised. Sealt sai mees metsapisiku, mis suunas teda Luuale metsandust õppima. Pärast ameti omandamist oli ta kaheksa aastat Roosa metskonnas abimetsaülem ja sai väga häid kogemusi nii metsamajandamise kui ka looduskaitse vallas.

Sok elab oma isatalus Haanjamaa ääremail, toimetab talumetsas ja on alates 2005. aastast tegutsenud Võrumaa Metsaühistu tegevuse korraldajana ning üheskoos on ühistust kasvatatud Eesti suurima liikmete arvuga metsaühistu, kus on üle 1430 liikme. 2006. aastal pälvis Sok Eesti parima talumetsamajandaja tiitli ja tänavu tunnustati teda Eesti Erametsaliidu kõrgeima autasu – tänumärgiga ning lisaks sai ta tunnustuse “Rõuge valla keskkonnatäht 2023”.

Artikkel ilmus algselt ajalehe Postimees eriväljaandes “Silmapaistev põllumajandus”

The post Võrumaa Metsaühistu juht Erki Sok: kurb, et metsandussektorit alusetult halvustatakse appeared first on Võrumaa Metsaühistu.

Kui alal kasvab kuni meetri kõrguseid kuuski, siis madalamates niisketes kohtades (nn külmalohkudes) jäta kasvama mõned lehtpuud. Nii kaitsed kuuski võimalike külmakahjustuste eest. Lehtpuude võrastik takistab soojuse väljakiirgamist, mille tulemusel ei lange temperatuur esimeste öökülmadega alla 0 kraadi.
Kui Sul kasvab männikultuur, siis sealt raiu hooldusel täielikult välja kõik kasvama hakanud haavapuud. Nii kaitsed mände, sest haab vahendab männile haigusi (männi-pigiroostet).

Kas teadsid, et kuni kolme aasta vanuse metsakultuuri hooldamise kulude katmiseks on võimalik taotleda ka toetust? Küsi nõu lähimast Metsaühistust!

Noorte metsataimede ümbert tuleb rohi maha tallata või eemaldada. 

Valgustusraie.

Veidi vanemates noorendikes tee valgustusraiet. See on vajalik, et tulevikus kasvaks seal just selliste puudega mets, nagu soovid. Lisaks saavad valgustusraie järel kasvama jäetud puud rohkem valgust ja toitaineid. Valgustusraiet planeeri varakult, arvesse võta ka metsa kasvukohatüüpi ja just seda, milliste puudega metsa soovid kasvatada.

Valgustusraieealine puistu (vanusega 5 kuni 20 aastat) on tavaliselt väga tihe – hektaril võib kasvada isegi kuni 50 000 puud! Kõik puud konkureerivad omavahel toitainete, vee ja valguse pärast. Valgustusraieta jäävad puude tüved peenikeseks ja nende kasvutempo on aeglane.

Valgustusraie männinoorendikus.

Raiel metsa koosseisu kujundades jäta kasvama terved, sirged, hästi laasunud tüve ja korraliku võraga puud. Seda tööd võiks võrrelda rohimisega. Soovitame kahele-kolmele ruutmeetrile jätta kasvama üks puu.

Langetatud puud võid jätta langile või välja vedada. Kulud sõltuvad üldjuhul langetatud puude arvust hektaril. Arvesta, et valgustusraiete järel tuleb puistus teha ka harvendusraieid.

Metsaühistu aitab.

Nõu saamiseks, vajalike tööde planeerimiseks ja tegemiseks pöördu lähima Metsaühistu poole.

NB! Metsaühistu nõuanne ilmus ka õppelehes Sinu Mets nr. 47.

The post Sügisel tuleb metsa hooldada! appeared first on Võrumaa Metsaühistu.

Toetuse taotlemisel aitavad metsaomanikke Metsaühistud, vaata ka vastuvõtuaegu. Taotlusi saab ise esitada e-PRIA portaalis.

Toetus on abiks ikka, kinnitas Võrumaa metsaomanik Ülo Luhamets, kes taotles hiljuti Võrumaa Metsaühistu abil toetust kolmel kinnistul asuvate sihtkaitsevööndite eest. Luhamets selgitas, et üks aladest on täieliku kaitse all ning selles metsas ei või piltlikult öeldes „raagugi murda“. Teiste alade piirangud on veidi leebemad.

„Ettevaatlikult saab majandada, võtan ise veidi küttepuid enda tarbeks. Aga ega ma suurt majandamist plaanigi, metsad on mul rohkem hoidmiseks,“ selgitas Luhamets. Ja lisas, et tema isiklikult looduskaitseliste piirangute vastu ei ole. „Eks üldse võiks selle metsaraiega veidi tagasi hoida, suurt raha ei tasu metsast taga ajada,“ rääkis metsaomanik.

Toetuse määr on Natura 2000 alal ja väljaspool võrgustikku asuvas sihtkaitsevööndis 110 eurot hektari kohta aastas. Natura 2000 alal piiranguvööndis, hoiualal ja projekteeritaval alal on toetuse määr 60 eurot hektari kohta aastas. Seda võidakse vähendada, kui eelarvest ei jätku kõikide nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks.

2017. a on toetuse eelarve 4,32 miljonit eurot. Erametsakeskus teeb toetuse otsused hiljemalt 30. aprilliks 2018. a. PRIA maksab toetuse välja hiljemalt 30. juuniks 2018. a.

The post Veel sel nädalal saab taotleda metsamaa NATURA alade toetust appeared first on Võrumaa Metsaühistu.

Korduvatest vigadest metsandustoetuste taotlemisel tegi kokkuvõtte SA Erametsakeskuse toetuste üksuse arendusnõunik Triin Suur.

Euroopa Liidu eelarvest rahastatava metsameetme kaudu toetatakse kahjustatud metsa taastamist, metsapuude taimehaiguste ja metsatulekahjude ennetamist ning metsamajandamisvõtete rakendamist ehk harvendusraieid. Toetust on saanud taotleda nii erametsaomanikud ise kui ka metsaühistud, teatud põhilised vead iseloomustavad aga mõlemaid, näitavad Erametsakeskuse kogemused.

Erametsaomanike taotlustest paistab silma, et kahjustatud metsa taastamine aetakse segi raie järgse uuendamisega või plaanitakse hooldusraiete asemel teha hoopiski metsauuenduse hooldust. Metsaühistud jätavad aga esitamata liikmete nimekirjad ja metsaomanike kinnituskirjad toetuse taotlemiseks.

Korduvad vead on välja tulnud ka maksetaotluste vormistamisel. Võtmata on jäänud harvendusraie kohta metsateatis ning taotluse juures esitatakse ainult makseteatise lisa.

Lisaks Euroopa Liidu eelarvele toetatakse metsandust ka riigi vahenditega. Kuigi toetatavaid tegevusi on mitmeid, tahakse palju vigu metsa uuendamise toetuse taotlustes. Erametsakeskuse andmetel tuli lausa poolte taotluste puhul teha selle esitajale järelepärimine andmete täiendamiseks. Peamiselt ei olnud esitatud uuendusraie teatist, istutamisel oli eksitud taimede algtiheduse nõuete vastu ning istutatud metsataimed ei olnud pärit toetuskõlbulikest piirkondadest.

Erametsakeskus on toetuste taotlemisel avastanud veel ühe tüüpilise vea – kui metsaomanik teeb töid mitmel erineval eraldisel, kirjutab ta tihti eraldised kokku ühele taotluse reale. See on aga viga ning taas rändab taotlus Erametsakeskusest tagasi taotleja kätte parandamisele.

The post Metsandustoetuste taotlemisel tehakse tüüpvigu! appeared first on Võrumaa Metsaühistu.

Toetuse taotluse vormistamiseks esita ühistule tehtud tööde eest saadud arve, selle tasumist kinnitav maksekorraldus ja andmed inventeeritud metsamaa kohta. Asjaajamine on lihtsam, kui võtad kaasa või saadad ühistule elektrooniliselt metsamajandamiskava või vähemalt koopia kava tiitellehest.

Kui oled lasknud ainult metsa inventeerida, on toetuse suurus kuni 13 eurot inventeeritud metsamaa hektari kohta, kui lisaks on koostatud ka metsamajandamiskava, on toetuse suurus kuni 14,50 eurot inventeeritud metsamaa hektari kohta. Metsa inventeerimise ja metsamajandamiskava toetust on võimalik taotleda kord kümne aasta jooksul.

Kehtivate inventeerimisandmete olemasolu on kohustuslik, kui soovid teha harvendus- ja uuendusraiet. Inventeerimisandmete (metsa liigiline koosseis, vanus, kõrgus, tagavara jms) põhjal koostatud metsamajandamiskava annab metsaomanikule lisaks inventeerimisandmetele soovitusi edasisteks metsatöödeks.

Soovitame kõigil metsaomanikel üle vaadata oma metsamajandamiskava kehtivus, vajadusel kontrollides andmeid avalikus metsaregistris. Kui andmed on juba aegunud või aegumas, siis võta ühendust oma metsaühistuga.

Kõikide ühistute andmed leiad Erametsakeskuse kodulehelt.

The post Läheneb metsa inventeerimise ja metsamajandamiskava koostamise toetuse tähtaeg appeared first on Võrumaa Metsaühistu.

Eesti Põllumeeste Keskliidu, Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja pöördumine arvestab ka EPKK metsanduse grupi ettepanekuid.

Maaettevõtjate ühises pöördumises avaldatakse lootust, et loodav valitsuskoalitsioon suudab astuda tõhusaid samme Eesti põllumajandus- ja toidusektori ning maaelu arendamiseks, seisab EPKK pressiteates.

Metsanduse valdkonnas juhitakse Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Keskerakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu tähelepanu keskkonnapiirangute leevendamise vajadusele, metsa- ja maaressursi kasutamise pikaajalise visiooni loomise tähtsusele ning metsandustoetuste olulisusele. Pöördumises on öeldud: „Jätkata ning suurendada siseriiklike metsandustoetuste abil väikemetsaomanike metsakasvatus-tööde teostamist ning metsaühistute kaudu metsaomanike ühistegevuse arendamist, samuti metsanduse arengukavaga võetud eesmärkide ja kohustuste täitmist. Soodustada väheväärtusliku puidu laiemat kasutamist taastuvenergeetikas.“

Erametsanduse toetamine on aidanud kaasa hooldusraietele erametsades.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja metsanduse grupi esimees Kalle Põld kinnitas, et metsanduse kõige põletavam küsimus puudutab just metsandustoetusi. „On teada, et riigieelarvesse on planeeritud metsakasvatuslike toetuste oluline vähendamine. Metsameeste hinnangul on see lühinägelik samm. Just toetuste abil on hakanud erametsomanikud üha rohkem metsi uuendama, samuti on arenenud metsaühistud. Toetuste vähendamine annaks nendele arengutele tagasilöögi. Loodame, et loodav valitsusliit mõistab nende probleemide olulisust ning metsandustoetused taastatakse vähemalt samale tasemele, kus nad olid enne kärpeid.“

Erametsanduse toetuste kärpimise tagajärjel väheneksid erametsades metsauuendustööd.

Kolme erakonna kõnelused uue valitsusliidu moodustamiseks algasid 09. novembril. Praegu on arutluse all majandusküsimused.
Maaettevõtjate ettepanekud loodavale valitsusliidule leiad siit.

The post Uus valitsusliit peab arvestama ka metsandusega! appeared first on Võrumaa Metsaühistu.