Lageraie keelamine ei peata puude suremist

Küll saab metsa hävitamist kogeda Soka sõnul looduskaitse puhul, sest ükski lageraie keelamine ei peata puude vananemist ja loomulikku suremist. „Metsa hävinemist näeb kõikidel kaitsealadel ja viimasel ajal eriti seoses üraskilevikuga. Üraskikahju puhul öeldakse tihti, et tuleb asemele uus mets, aga ega iseenesest ikka ei tule ju küll!”

Erki Sok Paides Arvamusfestivalil 2024

Ta lisab, et võrrelda tuleks alati võrreldavaid – puid puudega ja marju marjadega. „Kui lageraie puhul heidetakse ette puude raiet, siis teiselt poolt kaitsealadel on lihtsalt puude väljalangemine. Kui lageraie järgselt saab olema uus metsapõlv, siis looduskaitse puhul üraskijärgselt sarapuuvõsa ja ei enamat. Kui lageraie langilt olen korjanud metsmaasikaid ja vaarikaid, siis sarapuuvõsast ma ei ole neid leidnud.”

Mida tuleks teha Eestis looduse kaitseks? „Tuleks lõpetada päevapealt see rohehullus ja tegutseda reaalse põhjendatud looduskaitsega! Maaomanikud pole looduskaitse vastu, aga see hakkab maaomanikust aina kaugenema. Täna oleme olukorras, kus maaomanikud on loonud nii oma tegevuse kui ka tegevusetusega oma metsadesse loodusväärtused. Metsamaa ja sellega seoses kõiksugu loodusväärtused aina kasvavad,” räägib Võrumaa Metsaühistu juht. „Aga uute seaduseparandustega võetakse just nendelt kõige rohelisema mõtteviisiga omanikelt võimalus oma metsa kasvatada ja kasutada! Ehk siis riik ja avalikkus saeb oksa, mille peal ise istub. Need planeeritavad seadusemuudatused on otsene karuteene looduskaitsele.”

Ja nagu ikka, puudutavad need seadusemuudatused kõige valusamalt neid omanikke, kes elavad kohapeal maal – seega on Soka hinnangul tegu ka maaelu väljasuretamisega. „Metsaomanikele mõeldakse välja erinevaid piiranguid, ent vastu pakutavad hüvitised ja meetmed on pea olematud. Vaadata pealt, kuidas sinu elutöö mädaneb ja hävineb ning sa ei tohi mõningal juhul isegi oma metsa minna – see on tase, millega ei saa kuidagi rahul olla.”

Sok toob veel üheks näiteks tänasest absurdsest seadusandlusest, et alates märtsist nõutakse kaitsealadel pisikeste raiete soovi korral keskkonnamõjude hindamist. See on hindamine, mida tavaliselt peab tegema ülisuurte arenduste ja mastaapsete karjääride tegemisel. „Nõuda hindamist, mis ei puuduta üldse metsandust ega loodushoidu ning maksab vähemalt kolm korda rohkem, kui planeeritud saadav tulu? Selle peale ikka annab tulla!”

Eesti erametsaomanikud on ajas muutumas

„Kui algselt olid ühistus valdavalt sellised metsaomanikud, kes said ise kõik oma metsamajandamistööde tegemisega hakkama, siis järjest enam kasutatakse tööde korraldamisel metsaühistu abi. Seda nii raiete tegemisel kui ka metsauuendamistööde korraldamisel,” räägib Sok aset leidnud muutustest, mille olulisemateks põhjusteks on kohapeal elavate omanike vananemine ja nooremate kaugemal tööl käimine.

Samuti on metsaomanikud tema sõnul saanud järjest targemaks. Seda on aidanud teha mitmed toetused, teavitused, õppepäevad ja ka paljud muud meetmed. Parimaks toetuse liigiks on olnud metsauuendamise toetus, mis on suunanud omanikke metsi uuendama ja näidanud, et tegemist ei olegi ülejõu käiva tegevusega. Samuti on väga suureks abiks olnud metsaühistutele nõustamistoetus, mis on aidanud metsaomanikele tasuta nõu jagada. Kahjuks selle toetuse eelarve on võrreldes aasta tagusega veerandi võrra vähenenud ja pideva liikmete arvu kasvu puhul tekitab see ühistutele raskusi nõustamise korraldamisel.

Võrumaa Metsaühistul läheb Soka sõnul vaatamata ühiskonnas toimuvale hästi. „Kui alustasin ühistu juures tööd, oli meil ühistus paarkümmend liiget. Täna on liikmeid 1430 ja igal aastal lisandub umbes 100 uut väikemetsaomanikku. Mõistagi on ka lahkumisi, kuid kõikidel on lahkumiseks tavapärased loomulikud põhjused: omandi üleminek teisele pereliikmele, surmad, kinnistu müügid jne,” räägib ta.

Metsaühistu põhitegevused on metsaomanike nõustamine ja erinevate ühistegevuste korraldamine. Samuti korraldatakse metsamaterjali müüki ja raiete enampakkumisi, taimede tellimist ja istutustööde korraldamist, metsamajandamiskavade tellimist ja erinevate tegevuste planeerimist. Ühistust saab soetada ulukitõrjevahendit TRICO ja üraskipüüniseid.

Soka sõnul on metsaühistu üks olulisemaid ülesandeid seista oma liikmete õiguste eest ja lüüa kaasa seadusloome sõnastamisel. Näiteks augusti keskel toimus Võrus kliimaministeeriumi esindajatega kohtumine, kus teemaks olid ebamõistlikud piirangud maaomanikele. Võrumaa Metsaühistu on üks Eesti üks vanemaid tegutsevaid metsaühistuid, mis loodi 1996. aastal 13 Võrumaa metsaomaniku poolt.

Erki Sok

Erki Sok on sündinud ja kasvanud Võrumaal Pähni külas, mis oli Roosa metskonna keskuseks. Kuna tema isa oli Tõrvandu vahtkonna metsavaht, siis on mees metsaga kokku puutunud sünnist saadik. Pähni on väike, metsaga ümbritsetud küla ja seetõttu oligi Sok lapsepõlves kogu elu metsaga seotud: imikuna kärusõidud metsa, lapsena metsas mängimine, seenel ja marjul käigud, isaga tööl kaasas olemine, sauna vihtade tegemine ja muudel metsatöödel käe külge panemised. Sealt sai mees metsapisiku, mis suunas teda Luuale metsandust õppima. Pärast ameti omandamist oli ta kaheksa aastat Roosa metskonnas abimetsaülem ja sai väga häid kogemusi nii metsamajandamise kui ka looduskaitse vallas.

Sok elab oma isatalus Haanjamaa ääremail, toimetab talumetsas ja on alates 2005. aastast tegutsenud Võrumaa Metsaühistu tegevuse korraldajana ning üheskoos on ühistust kasvatatud Eesti suurima liikmete arvuga metsaühistu, kus on üle 1430 liikme. 2006. aastal pälvis Sok Eesti parima talumetsamajandaja tiitli ja tänavu tunnustati teda Eesti Erametsaliidu kõrgeima autasu – tänumärgiga ning lisaks sai ta tunnustuse “Rõuge valla keskkonnatäht 2023”.

Artikkel ilmus algselt ajalehe Postimees eriväljaandes “Silmapaistev põllumajandus”

The post Võrumaa Metsaühistu juht Erki Sok: kurb, et metsandussektorit alusetult halvustatakse appeared first on Võrumaa Metsaühistu.

Võrumaa Metsaühistu 1400-s liige on Toomas Niidu, keda tõi ühistusse soov hakata majandama oma vanaisalt päranduseks saadud metsa. „Vanaisa sai maad Vabadussõjas osalemise eest ja praeguseks on metsamaa suuruseks umbes 15 hektarit, mida tahan nüüd majandama hakata,“ rääkis ta.

Toomase sõnul on vanadel talumaadel nii enam kui sajandivanust kuusikut kui viimase paarikümne aastaga heinamaale kasvanud puistut. Kui lisada siia ka kooreüraskist kahjustatud kuused, siis saab Toomase tööpõld olema suur.

Kuid Toomas seda ei karda ja loodab oma metsad järjepeale saada just ühistu abiga. „Metsas pole viimase paarikümne aasta jooksul midagi tehtud, kuid ma loodan nüüd ühistust saadavale abile, et kõik vajaminevad tööd ära teha,“ rääkis ta.

Toomas on juba läbi ühistu tellinud metsa inventeerimise ja tulevikus plaanib ta ühistu abi nii hooldus- ja uuendusraiete tegemisel kui metsa uuendamisel. Praeguse koostööga on Toomas väga rahul. Tema sõnul sai ta kiiresti vastused oma küsimustele ning ta on kindel, et selline koostöö jätkub ta tulevikus.

Võrumaa Metsaühistul on praegu 1402 liiget, kellele kuulub ühtekokku 25 693 ha metsamaad. Tänavu on ühistuga liitunud juba 104 liiget. Võrumaa Metsaühistu tegevjuht Erki Sok ütles, et Võrumaa MÜ liikmete arv on iga aastaga jõudsalt kasvanud ja selle taga on ühistu suur töö. „Reklaami me endale otseselt enam ei pea tegema ja metsaomanikud leiavad meid ise üles,“ ütles Erki Sok. „Enamus liitumisavaldusi esitataksegi metsaühistu kodulehe vahendusel.“

Küsimusele, mis on peamine põhjus, miks metsaomanikud liituvad ühistuga, vastas Erki, et eks igal metsaomanikul ole oma konkreetne põhjus, kuid laias laastus näevad nad, et ühistus olemine on neile ühel või teisel moel kasulik. „Liikmed saavad tasuta nõu ja oleme korraldanud palju aktuaalsetel teemadel rühmanõustamisi. Aitame metsi majandada ja toetusi taotleda. Väga usinalt kasutatakse metsaühistu abi istikute hankimisel ja metsauuendustööde korraldamisel. Metsaühistust saab osta ulukitõrjevahendit ja üraskipüüniseid,“ loetles ühistu tegevjuht.

Metsaühistus on ka selliseid metsaomanike, kelle peamiseks eesmärgiks on vaid kuuluda metsaühistusse ja saada värsket infot metsanduse kohta. Nende hulgas on nii õppinud metsamehi, kes saavad ise metsas hakkama, kui ka neid, kes metsas midagi ei tee – järelikult on Võrumaa Metsaühistu heaks partneriks erinevate vaadete ja tegutsemisega metsaomanikele.

The post 1400 liikmega Võrumaa Metsaühistu on Eestimaa suurim metsaühistu appeared first on Võrumaa Metsaühistu.

Põhjusi keeldumiseks leidub

Sihtasutuse Erametsakeskus kommunikatsioonijuht Anniki Leppik annab teada, et Võrumaal esitas metsameetmesse taotluse 192 Võrumaa metsaomanikku. Neist 162 erametsaomanikku taotleb toetust ühistu vahendusel.

Leppik toob laias plaanis esile põhjused, miks toetustaotlused jäävad rahuldamata ning lisab, et üle Eesti on need samad. „Peamised põhjus, miks taotlus jäetakse rahuldamata enne tööde teostamist, on see, et toetust soovitakse inventeerimata metsamaale. Põhjuseks on olnud ka see, et toetust küsitakse puistule, mille jooksev vanus on inventeerimisandmete alusel suurem kui 30 aastat,” märgib kõneisik ja täpsustab, et hooldusraie toetust metsameetmest saab kuni 30-aastasele puistule.

Tublit saemeest pole leida

Veel ühe toetustaotluse tagasilükkamise põhjusena toob Anniki Leppik esile selle, et hooldusraieks on sama programmiperioodi jooksul samale alale juba toetust saadud. „Pärast tööde teostamist jäetakse toetus välja maksmata peamiselt sellepärast, et töö on tegemata ja tehtud tööde aruanne esitamata. Mõnel juhul küll esitatakse aruanne, aga kohapealses kontrollis selgub, et töö on osaliselt või täielikult tegemata,” kirjeldab ta järelkontrolli tulemusi.

Sealjuures toonitab Leppik, et metsaomanik ei jäta töid tegemata tingimata kergel käel ja tahtlikult. „Aastatega süvenev probleem on metsatöödele sae- ja võsameeste leidmine, kes on valmis iga ilmaga väljas füüsiliselt rasket tööd tegema. Nii võibki juhtuda, et metsaomanikul on parimad kavatsused. Paraku pole lihtsalt saada tööjõudu, kes vajalikud tegevused õigeks ajaks ära teeks.”

Anniki Leppiku kogemus näitab, et üldiselt on probleemivabamad metsaühistu kaudu tulnud taotlused. „Seal on nii taotluse kokkupanemisel, metsatööde korraldamisel kui ka tööde vastavuse kontrollimisel abiks ühistu spetsialistid. Nende kogemusele toetudes osatakse kitsaskohti juba ette näha,” märgib ta.

Uuendamise järel hooldamine

Võrumaa Metsaühistu juhatuse esimees Erki Sok annab teada, et selle aastatuhande alguses oli tema juhitava metsaühistu ja konsulentide põhiliseks selgitustööks metsaomanikele raielankide uuendamise võtted ja vajadus. „Metsauuendamise toetus on olnud siin väga suureks motivaatoriks. Metsaomanikud on aastate jooksul järjest rohkem hakanud raielanke uuendama. Ka selles vallas on meie ühistu toetuse taotlused järjepidevalt kasvavad ja ühed mahukamad.”

Erki Sok nendib, et nüüd on need uuendatud raielangid oma arengus nii kaugel, et on vaja hakata noori metsi hooldama. „Kuna metsaomanikud on teadlikud toetuse saamise võimalustest, siis tehaksegi hooldustöid toetuste kaasabil ja kohati juba mitmendat korda. Seega võib öelda, et suure taotlushuvi taga on järjepidev selgitustöö erametsaomanikele. Samuti nii erametsanduse, ühistegevuse kui ka Võrumaa Metsaühistu järjepidev ja stabiilne areng.” Selle tõestusena toob Sok esile Võrumaa Metsaühistu nimekirjas olevad 1182 liiget, mis muudab selle üheks suuremaks maakondlikuks metsaühistuks.

Metsateatis ajas asja keeruliseks

„Toetuse taotlemine on ajas oluliseltlihtsustunud. Näiteks pidi kunagi olema toetuse taotlemise ajal olemas kehtiv metsateatis hooldusraiete kohta – praeguseks seda nõuet enam ei ole. Samuti ei ole enam metsaseaduses nõuet, et enne tööde teostamist on vaja esitada valgustusraie kohta metsateatis,” selgitab Erki Sok. Ta nimetab hooldusraiete tegemise kontrollimisel esinenud põhiliste probleemidena pindalade ebatäpsuseid. „Õnneks on muutunud kaardikihid järjest täpsemaks ja suuremaid probleeme ei ole enam esinenud. Viimases maksetaotluses esines probleem ühe algaja metsaomaniku puhul selles, et metsaomanik oli teinud raiet väga tagasihoidlikult.” Selle tulemusel ei saanud Erametsakeskuse kontrollispetsialist aga kinnitada, et raie on tehtud metsaseaduse kohaselt ja metsaomanik jäi toetusest ilma.

Hooldusraie esikohal

Sihtasutuse Erametsakeskus metsameetme kogueelarve oli tänavu üle 1,9 miljoni euro. Peale selle toetatakse ka ulukikahjustuste ennetamist ja tormi või tulekahju tagajärjel hukkunud metsa taastamist. Kõigi meetmes esindatud tegevuste peale küsisid metsaomanikud toetust kokku üle 2,12 miljoni euro, millest lõviosa – üle 1,7 miljoni euro – taotleti just hooldusraiete tegemiseks noores puistus. Toetuse abil saab hooldusraie tehtud 10 906 hektaril metsamaal. Hooldusraie tegemiseks küsisid kõige aktiivsemalt toetust Pärnumaa metsaomanikud, kes taotlesid hooldusraiet 1522 hektaril. Pärnumaale järgnevad Võrumaa 1266 hektari ja Viljandimaa 1014 hektariga.

Erametsakeskus teeb toetuse otsused saja tööpäeva jooksul alates taotluste vastuvõtmise viimasest päevast. Tänavu sügisel esitatud taotluste kohta tehakse otsus hiljemalt tuleva aasta 25. veebruaril. Toetusraha makstakse välja pärast tööde tegemist ja nende kohta dokumentide esitamist.

Võrumaale taotletud toetused

Artikkel ilmus esmalt Võrumaa Teatajas 19. oktoobril 2021

The post Siinsed noored metsad janunevad hooldamise järele appeared first on Võrumaa Metsaühistu.

Võrumaal Haanjas elav Erki Sok on lapsest saati metsaga sina peal, kuna tema isa töötas omaaegse Roosa metskonna Tõrvandu vahtkonnas metsavahina. Maikuus saab tal 15 aastat MTÜ Võrumaa Metsaühistu eesotsas olemisest, enne seda töötas ta erametsanduse tugiisikuna.

Sok ütles, et kui ta ühistus alustas, oli seal vaid poolsada liiget, praegu on neid 1074. „Korraldan metsaühistus üritusi ja metsauuendustöid, jagan liikmetele operatiivset informatsiooni, nõustan metsaomanikke, tellin istikuid, korraldan metsamajanduskavade tellimist, koostan toetuseks vajalikku ühistaotlust,” loetles ta suuremaid tegemisi.

Sok nimetas kolm olulisemat küsimust, millega metsaomanikud tema poole pöörduvad: soovivad teadmisi senini majandamata metsa kordategemiseks, tahavad metsa korrastamiseks ühistult abi nii raie kui ka seejärel metsa uuendamisel.

„Kolmas valdkond puudutab metsa kokkuostjate pakutavat hinda, mille õigsuse kohta omanikud meilt nõu küsivad,” sõnas Sok. Ta selgitas, et ühistul on lepinguga tööl konsulendid, tänu kellele saavad metsaomanikud kõigile küsimustele vastused. Ühistu aitab omanikel ka töid ja enampakkumisi korraldada.

Ta märkis, et metsaühistust saadav kasu sõltub metsaomanikust ja tema tegevusest metsas: kes väärtustab kõige enam metsaühistust saadavat teavet, kes seda, et ühistegevuse kaudu on võimalik metsast suuremat tulu saada, kes nõu jne.

Küsimusele, kas Eestis raiutakse metsa liiga palju, vastas Sok, et tema ei mõista, miks arvatakse, et peale vana metsa raiumist lageraielangile enam mitte kunagi mets ei kasva. „Kõik toimub metsas ju arengukavade, metsamajandamiskavade ja seaduste alusel,” rõhutas ta.

Erametsa ja riigimetsa ei saa võrrelda, sest riigimetsal on üks omanik ehk otsustaja ning neid metsi on majandatud järjepidevalt. Sok on seisukohal, et riigimetsas majandatakse metsa hästi.

Erametsal on väga palju omanikke ja iga metsa majandamine sõltub omaniku vajadustest, soovidest, teadmistest, metsapinna suurusest ja sellest, kas omanik elab kohapeal või eemal.

Erki Sok on viiendat põlve metsaomanik, tal on 80 hektarit metsa ja ta elab kohapeal: „Majandan metsa vajaduspõhiselt, kuid pikema plaani alusel. Kõik lageraielangid on taasmetsastatud, kusjuures pean silmas liigirohkust. On kohti, kus ei majanda üldse või teen raiet minimaalselt. Arvestan linnurahuga ja püüan tegutseda loodusesse jälgi jätmata.”

Erki Sok sai metsaühistule pühendunud töö eest riigi sünnipäeva eel Võrumaa arenduskeskuse tänukirja.

Autor: Mari-Anne Leht
Artikkel ilmus 27.02.2020 ajalehes Lõunaleht

The post Erki Sok majandab metsa plaani alusel appeared first on Võrumaa Metsaühistu.

Erki Sok Võrumaa Metsaühistust rääkis, et huvi masina vastu oli üsna suur, õppepäeval osales mitukümmend metsaomanikku ja metsafirma esindajat.

Usewoodi miniharvester on üsna tilluke – kaalu alla kahe tonni ja laiust vaid poolteist meetrit. See aga tähendab, et masinale pole vaja laiu kokkuveoteid ja liikuma pääseb ta pea igasuguses metsas. Sok lisas, et kohaletulnutele meeldis väga ka see, et masinast ei jää järele sügavaid rööpaid.

Jõudlus on masinal suuremate suguvendadega võrreldes tagasihoidlikum, kuid harvendusraieteks ja kraavikalastelt võsa võtmiseks on miniharvester õige valik. Kümnesentimeetrised puud pole talle mingiks takistuseks, vajadusel saab harvesteripea hakkama ka jämedamate puudega. Laasimine-järkamine käib nagu harvesteril ikka – tööprotsessi juhib arvuti.

Soka sõnul tõstsid õppepäeval osalenud metsamehed välja masina väikest keskkonnamõju – kuna saemeestega võrreldes on töö kiirem, ei ole vaja kulutada niipalju kütust ja ka mürarikka töö periood on lühem.

Usewoodi miniharvester töötab praegu Pärnumaal tuntud metsamehe Tiit Kosenkraniuse käe all. Kas selline väikemasin hakkab kunagi tööle ka Võrumaa metsades, on praegu veel vara ennustada, kuid Erki Soka hinnangul pole see sugugi võimatu.

Metsaühistu tähistab tänavu kümne aasta möödumist metsaühistute ühistegevuse algusest.
Loe lähemalt

The post Võrumaa Metsaühistu tutvus miniharvesteriga appeared first on Võrumaa Metsaühistu.

„Meie metsaomanike arv on kasvanud ühtlases joones,“ rääkis Võrumaa Metsaühistu juhatuse liige Erki Sok. „Viimastel aastatel on liikmete arv kasvanud enam-vähem saja võrra. Aktiivsemat tegevust taasalustas metsaühistu 2005. aastal ja siis oli meil aasta lõpuks 65 liiget. Viiesaja liikme piiri ületasime 2014. aasta lõpus. Tuhat liiget tuli täis siis tänavu 15. märtsil, kui Andres Kree saatis oma liitumisavalduse. Sellega oleme teine maakondlik metsaühistu, kus on juba üle tuhande liikme,“ lisas Sok. Üle tuhande liikme on ka Põlvamaa Metsaühistus.

Võrumaa Metsaühistu tuhandes liige Andres Kree ise rääkis, et tegelikult elab ta Tartumaal, kuid Võrumaal Vastseliinas on tal suvila, mille juurde kuulub ka veidi metsa. Metsaühistuga liitumine oli tema jaoks läbimõeldud otsus. „Metsaühistu tegemistega olin varasemaltki kursis, uurisin internetis ja vaatasin. Sai selgeks, et need toetuste küsimised ja istikute ostmise võimalused hakkavad tulevikus ainult läbi metsaühistu käima. See kõik mõjutaski liikmeks astumise otsuse langetamist.“

Erki Sok rääkis, et viimastel aastatel on ühistu liikmeks astuvate metsaomanike teadmised ühistegevusest järjest paremaks läinud. „Reklaami polegi vaja teha, inimesed juba teavad, mida Metsaühistu teeb ja miks ühiselt metsa majandamine on kasulik. Väga tihti on liitumise soovitajaks olnud naabrimees või mõni muu tuttav. Aga ka nõustamisel käinud metsaomanikud otsustavad tihtilugu kohe ühistu liikmeks astuda.“

Tuhandes liige saab Võrumaa Metsaühistu poolt ka kingituse – Värska Veekeskuse veepargi perepileti koos saunadega. Samuti loositakse seniste üheksasaja üheksakümne üheksa liikme vahel välja kingitus – Värska Sanatooriumi kuurortravipakett KIMMÄS TERVÜS kahele. „Kingitust valides läksid metsaühistu juhatuse liikmete mõtted metsaomanike tervise peale. Ühelt poolt on metsatöö füüsiliselt raske ja tervist kurnav. Aga suuremat tähelepanu tuleb pöörata ka metsaomanike vaimsele tervisele, mida ohustab praegu kaks tendentsi – ühelt poolt tüütavad telefonikõned „müüge oma mets meile“ ja teisalt ikka veel ühiskonnas leviv halvustav suhtumine metsameeste suhtes. Oma kingitusega tahame vähemalt ühele liikmele anda võimaluse enda tervist parandada ja mõned päevad argimuredest prii olla,“ rääkis Erki Sok.

Võrumaa Metsaühistu on Eesti üks vanemaid järjepidevalt tegutsenud metsaühistuid. 2017. aastal liitus Võrumaa Metsaühistu ka ühist Metsaühistu kaubamärki kandvate metsaühistutega.

The post Võrumaa Metsaühistul on 1000 liiget appeared first on Võrumaa Metsaühistu.

Vastvalminud pesakastid

Esmaspäeval, 11. juunil anti Vastseliina Gümnaasiumi tehnoloogiaklassis Võrumaa Metsaühistule üle 100 õpilaste valmistatud pesakasti. Pesakastide valmistajate sooviks oli, et tihastele mesiterdatud pesakastid paigaldatakse püsimetsana majandatavatesse Võrumaa Metsaühistu liikmete metsadesse. Pesakastid võtsid vastu Võrumaa Metsaühistu aseesimees Erki Sok ja Võrumaa Metsaühistu juhatuse liige Toomas Uibo. Erki Soka sõnul antakse pesakastid nendele talunikele, kes varasemalt on osalenud Võrumaa Metsaühistu kaudu üle-eestilisel parima metsamajandaja konkursil.

Pesakastide ehitamist toetasid Vastseliina Gümnaasium, õpetaja Geenart Nagel ja Förmann NT AS saetööstus.

Autor: Võrumaa Metsaühistu

The post Eesti 100×100 pesakasti erametsa appeared first on Võrumaa Metsaühistu.

Maapinna ettevalmistamine Haanja vallas

Sok lisas, et järjest enam tuleb ühistul organiseerida metsauuendamine nii, et omanikku kohal polegi. “Näiteks otsustas üks meie välismaal elav liige, et sel sügisel on vaja tema metsas olevad lageraie alad metsastada. Eks seda nõu andis talle ka meie konsulent. Võtsime töö ette ja esmaspäeva õhtuks oli maapind tema metsas ketasadraga ettevalmistatud. Leppisime kohe ka istutajaga kokku, kuidas istikud kätte saab ja millal istutamine võiks alata. Sellele kinnistule istutatakse 10 000 avajuurset Eestis kasvatatud kuuse istikut.”

Sok ei jätnud kiidusõnadeta ka koostööpartnereid, keda sellise töö korraldamise puhul on mitmeid. “Istikud tellisime Keskühistu Eramets vahendusel, maapinna valmistas ette osaühingu Osula Oss traktor. Istutama tulevad osaühing Metsaru tublid töölised. Kindlasti aitab metsaühistu taotleda ka toetuse metsauuendustööde kohta.”

Metsauuendamiseks mineraliseeritud maapind

Sel sügisel istutatakse Võrumaa Metsaühistu korraldamisel rohkem kui 50 tuhat noort puud, peamiselt avajuurseid kuuse istikuid. Metsaomanikud on tellinud ka kuuse ja männi potitaimi, kuid neid vähemal määral. Sügis sobibki paremini kuuskede istutamiseks, niiskust on piisavalt ja päike pole enam nii kuum, samuti on lihtsam taimede transport ja hoidmine.

Kõigile metsaomanikele paneb Erki Sok aga südamele seda, et õigel ajal tehtaks ära maapinna ettevalmistamine. “Sügis on õige aeg maapinna ettevalmistamiseks ka nendel, kes sügisel istutada ei soovi. Sügisene maapinna ettevalmistamine on väga olulise tähtsusega okaspuu loodusliku uuenduse tekkimiseks. Kes soovib kevadel istutada ja maapind on sügisel ettevalmistatud, siis ei teki neil seda olukorda, et taimed on juba olemas, kuid istutada veel ei saa, kuna maapinda ei ole veel jõutud ette valmistada,” räägib Sok. “Väga oluline on küsida nõu konsulendilt, kes oskab ka hinnata, kas langi pinnas näiteks maapinna ettevalmistamist teha võimaldab. Sel aastal on vihmade tõttu pinnas väga vesine.”

See kuuseke on alus tulevikumetsale

Kui riigimetsas algas sügisene metsauuendamine alles neil päevil, siis erametsades on tööd käinud juba nädalaid. „Sügisene aeg on metsauuendamiseks väga hea, kui valida õige kasvukoht ja pinnas – istutada tuleb kindlasti mineraalmuldadele. Meie ühistus on sügisel istutatud juba aastaid ja kõik on õnneks hästi läinud,“ rääkis Helju Leosk Valgamaa Metsaühistust. Ta lisas, et Valgamaal pannakse sügisel kasvama ligikaudu viiskümmend tuhat istikut ja maapinda on ette valmistatud 120 hektarit. „Omanike tellimus oli suurem, kuid paljudes kohtades on pinnas märg ja masin ei pääse peale,“ selgitas Leosk.

Sügisel pannakse kasvama peamiselt paljasjuurseid kuuski.

 
Aktiivsed metsauuendajad on ka Põlvamaa Metsaühistusse kuuluvad metsaomanikud, seal pannakse sügisel kasvama peaaegu sada tuhat noort puud ligikaudu viiekümnel hektaril ja maapinda valmistatakse ette 150 hektarit.

 
Taimede ühishankeid korraldava Keskühistu Eramets vahendusel tellisid metsaühistud sügiseseks istutusajaks 360 tuhat taime, neist enamik (330 000 istikut) on avajuursed kuusetaimed. Samuti on mitmed ühistud saanud istikuid kohalikest puukoolidest, need taimed ühistellimuse arvudes ei kajastu.

The post Erametsades kestavad sügisesed metsauuendustööd. appeared first on Võrumaa Metsaühistu.

Tööd Põlvamaa Metsaühistu istutuspäeval soosis ka ilm

Põlvamaa Metsaühistu korraldas oma istutuspäeva ühistu enda langil, kuhu pandi kasvama ligikaudu kaks ja pool tuhat kuuseistikut. „Istutame juubelimetsa,“ muigas ühistu juhatuse liige Tarmo Lees. Ja selgitas, et kuusemets saab täiskasvanuks kaheksakümne aastaga, sama ajaga saab aga Põlvamaa Metsaühistu saja aastaseks. Mida aga nüüd istutatud metsaga siis ette võetakse, jääb juba lastelaste otsustada.

Saja aasta pärast on see põlismets.

Põlvamaal käisid metsa istutamas Vara saeveski ja Erametsakeskuse töötajad. Istutustöö ise käis traditsioonilisel viisil – labidaga auk maasse, istik sisse ja muld peale. Veidi oli ka neid taimi, mida sai maha panna istutustoruga. Mõnes mõttes olid need taimed ka erilised – männikärsaku vastu vahaga töödeldud. Metsaühistu mehed selgitasid, et selline tehnoloogia on Eestis veel suhteliselt uus ja nüüd ongi hea võimalus mõne aasta pärast vaadata, kas asjast on ka kasu.

Laupäeval olid istutuspäevad Valgamaa ja Võrumaa Metsaühistus. Ilm seekord metsaistutajaid ei soosinud – päev oli külm ja vihmane. Kuid sellest hoolimata oli osalemine aktiivne – kaasa lõi kümneid inimesi.

Võrumaa Metsaühistu istutuspäeva korraldaja Erki Sok

Võrumaa Metsaühistu korraldas istutamise Haanja vallas, kohas, kus lähedal asub ka 2004. aastal Euroopa Liitu astumise puhul rajatud Miljonipuu lank. „Paneme siin taimed kasvama, pärast käime ka sealt läbi ja vaatame, kuidas metsal läheb,“ rääkis Erki Sok Võrumaa Metsaühistust. Ja lisas, et Võrumaal tervikuna on metsauuendamine üha aktiivsem. „Sel aastal tuli Võrumaale ühistu kaudu pea kolm ja poolsada tuhat taime. Metsaomanikud mõtlevad metsauuendusele aasta-aastalt üha rohkem, nii on ka taimede kogus kasvanud,“ lisas Sok.

Metsaühistute istutamispäevad ei ole veel lõppenud. Eeloleval reedel ootab huvilisi Põhja-Eesti Metsaühistu (lisainfo siit) ja laupäeval Virumaa Metsaühistu (lisainfo siit).

The post Metsa istutada saavad kõik soovijad appeared first on Võrumaa Metsaühistu.

Prognooside järgi istutatakse sel aastal erametsadesse ligikaudu 10 miljonit taime, istutustööd algasid sel aastal erakordselt vara. Metsa istutamise maht erametsades võiks olla suuremgi, kuid metsaomanikke kimbutab istutusmaterjali nappus.

Iga-aastaste metsaistutustöödega on erametsades juba alustatud. Aasta-aastalt on istutusmahud kasvanud, eelmisel aastal istutati Keskkonnaameti hinnangul erametsadesse 8,6 miljonit taime. Ka sel aastal võib prognoosida erametsade uuendamise mahu kasvu, siiski on probleemikohaks kodumaise istutusmaterjali puudus.

Metsaistutamine Harjumaal

Istutustööd algasid sel aastal väga vara

Juba 3. aprillil istutustöödega alustanud Vardi Erametsaseltsi juhatuse esimees Taavi Ehrpais nentis, et ei mäleta istutusperioodi nii varajast algust. „Kliima soojeneb ning metsa kasvuperiood muutub pikemaks, nii vara alustasime istutustöödega siiski esimest korda. Õnneks oli lähedal asuval väiketootjal võimalik eelnevalt broneeritud taimed kiiresti teele panna,“ rääkis ta. Vardi Erametsaseltsi liikmed on aktiivsed metsa uuendajad ning istutamise maht oleks Ehrpaisi hinnangul isegi suurem, kui jätkuks sobivaid taimi. „Kõige suurem puudus on kodumaistest pott-põld kuusetaimedest, mida RMK vaid enda tarbeks kasvatab. Loodame, et lähitulevikus mõni taimetootja neid ka erasektorisse pakkuma hakkab,“ lisas metsamees.

Ka Võrumaa Metsaühistusse saabusid esimesed istikud sel aastal palju varem, kui mullu. „Meie liikmed panevad sel aastal kasvama üle kolmesaja tuhande puu,“ rääkis ühistu juhatuse liige Erki Sok, kes korraldas 5. aprillil saabunud taimede laialijagamist. Sok lisas, et mitmes Võrumaa piirkonnas saab taimed juba mulda pista, kuid mitte igal pool. „Haanjamaal on ikka veel lund ja seal metsa istuda veel ei saa. Alustame istutamisega lankidel, kus raie toimus varem ja maapind valmistati ette sügisel”.

Ligi pooled taimed metsaühistute kaudu

Et suurendada istutusmaterjali kättesaadavust ning pakkuda stabiilset nõudlust ka kohalikele metsataimekasvatajatele, on metsaühistud juba aastaid oma liikmetele ühiselt taimi hankinud. Sel aastal 21 metsaühistu ühist taimehanget korraldava Keskühistu Eramets tegevjuhi Priit Jõeääre sõnul on erametsaomanike nõudlus metsataimede järele aasta-aastalt kasvanud. „Kogused võiksid olla suuremadki, kuid piirid tulevad ette taimlate mahtudest. Ka sel aastal jäi taimi puudu, kuid loodame, et taimlate „saagikus“ on suurem, kui prognoositud,“ rääkis Jõeäär. Ta lisas, et Keskühistu Eramets ühishanke tulemusena saavad metsaomanikud kasvama panna veidi alla kolme miljoni taime, lisaks on paljud ühistud leidnud ka ise võimalusi taimede ostuks, nii et tegelikud kogused on suuremad. Üheskoos hangitud taimede maht on igal aastal jõudsalt kasvanud ning moodustab ligi poole erametsadesse istutatavatest taimedest.

Metsa uuendamiseks saab toetust

Metsa istutamise mahu kasvu on soodustanud ka metsa uuendamise toetus, mille mõju koos metsaühistute hea tööga metsaomanike teavitamisel ja taimede vahendamisel on hästi näha just väikemetsaomanike kinnistutel. „Kuigi toetusraha on sel aastal vähem, toimib toetuse jagamise süsteem selliselt, et väiksemad toetuse küsijad saavad enda toetuse tavaliselt täismahus kätte,“ rääkis SA Erametsakeskus juhatuse liige Jaanus Aun.

Metsaühistud kutsuvad istutama

Erametsi uuendatakse aina jõudsamalt. Kes soovib ise näpud metsamullaseks teha, saab osaleda aprilli lõpus ja mai alguses metsaühistute poolt korraldatavatel metsapäevadel üle Eesti. Selgitame metsade kasvamise protsesse ning paneme koos alguse uuele metsapõlvkonnale. Lisainfo ja registreerimine erametsaportaalist www.eramets.ee

The post Erametsades pannakse sel aastal kasvama ligikaudu 10 miljonit puud appeared first on Võrumaa Metsaühistu.